kolmapäev, 16. juuli 2008

Veel natuke varese- ja pardijuttu

No ilma hallvaresteta oleks elu kohe palju igavam. Tegin juba juttu kuidas üks varaselapsuke minu hoole alla jäeti ja teise pojukese "lapsendas" isahani Filipp, muide, lapsuke võeti peale suurt kaklust tagasi, sest Filipp ei lubanud enam pärisvanemaid oma kasulapse ligidalegi ja appi kutsuti veel paar varest, et jõud oma pojukese tagasisaamise võitluses oleksid võrdsed. Mina vahele ei sekkunud, sest pojuke lendas "sõjatandrilt" kuurikatusele seda kraaklemist ja tagaajamist jälgima. Igatahes peale seda tüli Filipp varesepoega haneaeda ei luba tulla, ju solvus ja "lapsendas" hoopis pardipojad koos mammaga. Mitu nädalat olid varesed minu aiast kadunud ja harakate kädistamist aed täis.
Kui piilud juba nii suureks kasvasid, et keegi neid enam ei ohustanud, said nad vabaduse kogu aias ringi jalutada ja ka varesepoju sokutas tasapisi end partide juurde.

Kuna pardid toodud ju tigusid kugistama, aga mitu nädalat peamiselt ju pudru söödud, siis hakkasin neid uue menüüga tutvustama, korjasin pihutäie igasugu suuruses tigusid ja pistsin pardipojudele noka alla. Söövad küll ja mõnuga, too ainult juurde! Aga kuna minu kelneriks olemist leping ei sisalda, siis jätsin nad omapead endale toitu hankima, kuid mul vist toidukambri kuulsus juba küljes, olen saanud endale vahvad sabas silkavad fännid - kõigepealt 7 pardipoega, siis sammuke tagapool varesepoju ja kõige taga tatsab soliidse olekuga pardimamma. Isegi majatrepile tullakse järgi, aga kuna see berna üks lemmikumaid lösutamise kohti, siis pole hirmu, et pardid tuppa trügiksid. Et neid siiski majast kaugemal hoida, panin neile lõbustamiseks kassi pissikasti veega, see piisavalt sügav, et saaksid vees pladistada, aga piisavalt madal, et keegi ära ei upuks. Pardipoegade lemmikkoht nüüd.

Eile ennelõunat aga nägin vahvat pilti - pardipoegadega hullas kassikastis ka varesepoeg! Ja kui hakkas tugev vihmavaling, jooksid piilud suure päevaliilia puhma alla, varesepoeg aga aeti sealt minema ja see tatsas kurvalt... mis te arvate kuhu? Kassikasti vette, tõmbus kössi ja kükkas vees suure vihmasahmaka lõpuni!
Ei olegi teda täna veel näinud, ega äkki kopsupõletikku saanud? Igatahes vareste puudumisel keksivad täna harakad vabalt ringi.

Kas siis on partidest ka kasu? Vist nagu oleks, igatahes mu kuumaasikad tigude ja satikavabad, vesihein viimse libleni nahka pistetud, puhmad ilusad suured ja tohutult täis õisi... Väga puhas ja korralik töö tehtud - mul pole vaja enam ei rohida, tigusid ega satikaid tõrjuda ja marjakorjamisega vaeva näha, ainult imetleda ilusaid õisi täis puhmaid :) Eh, ehtsa laisa aedniku unistuse täitumine!
Mustsõstra põõsaalused ka tigudevabad, vesiheinavabad ja alumised oksad marjavabad.
Nüüd siis järjekord tikri käes (sellel hakkavad juba ka marjad valmima), ma ei ole uurinud, kas teod kõik söödud, aga alumistel okstel marju pole ja mamma upitab oma piiludele juba kõrgemalt.
Mida siis edasi "puhastadakse ja väetadakse"? Ah jaa, tilli mul ka enam ei ole :)

3 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Issake kui muhe lugu, nagu Gerald Durrell või Konrad Lorentz...

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Vahva lugu!
Huvitav jah, et aeg-ajalt juhtub, et isased kipuvad lapsendama. Meie eelmisest koerast sai vahepeal suur mamma ühele kassile.

toompeale ütles ...

palun minu lugupidamise märgiks Sinu elunägemisele ja blogile veel üks auhind oma blogisse lisada!

täpsem info minu aiablogis!