esmaspäev, 1. detsember 2008

Elu ilma internetita

Nonoh, interneti sõltuvusse on vist võimalik ka lühema ajaga kui 11 aastat jääda. Paar esimest päeva polnud nagu vigagi, tegin hulga uusi helmeid, tegin proovitöö Thela blogist näpatud jääkristallidega saialillest - läks nihu, sest värvi puudusel kokkusegatud ei tulnud just eriti ilus oranž, alustasin uut rätikut - kavand riidele kantud, ootan ikka veel siidi- ja värvipakki.
Teisipäev siis anti niipaljukest, et jõudsin ainult ühe arve üle kanda ja siis "keerati" hapnik peaaegu kinni - internätt venis nagu kuramuse tigu - operaator väitis küll, et teil ju ühendus on - on küll, aga...
Vot siis hakkasid "võõrutusnähud" - mida teha veel selle ajaga, mis enne maailmaga sidet pidades kulus.
Õue muidugi, koos koeraga!
Lund pole peaaegu enam ollagi, olemine üpris märg ja porine, st. jalutamast tulles mina märg ja koer porine. Olete suurt koera tubastes tingimustes porist puhastanud? Laske fantaasial lennata, arvan, et jõuate ligilähedale tegelikkusele :)
Ja kurb tõdemus - mu imekerged ja soojad saapad hakkasid vett läbi laskma. Kuigi jah, kui ma nad 4 aastat tagasi turult ostsin, kerged ja väga kenad, ei lootnud, et aastatki vastu peavad, aga ikkagi.
Tuju rohkem kui räbal.
Kolmapäeva hommikul pistis mees mulle paberilipaku nina alla ja palus arve üle kanda. Ei ole nagu kuulnud, et keegi oleks minu elu kergendamiseks pangakontori mu töötoas avanud, vedagu aga modemi juhe vaiba alt läbi, Elion ühendab kohe helistamise peale meid internetivõrku. Mees jäi mulle nagu lollile otsa jõllama. Arusaamatu, miks? Elioni sissehelistamise teenus töötas üle kümne aasta, aeglaselt küll, aga pidevalt ja miks mitte veel proovida veebikaamerat, jummel kui põnev oli vaadata, kuda hääl jõudis enne kohale ja inimene maigutas suud takka järgi. Täitsa nostalgiline tunne esimesest arvutist, kus tähed ilmusid alles siis ekraanile kui pool lehekülge teksti oli juba klaveril ära tipitud ja kuni töö kettale sai salvestatud oli ka paar tassi kohvi joodud.
Elioni ma ei saanud, juhet enam polevat alles, autole löödi hääled sisse ja linna arvet maksma, telefoniga ei saa, siin pole selleks korralikku levi.

Pole ammu ajalehti lugenud, esimesena jäi näppu kohalik, ha! peaks rohkem lugema hakkama, esimene pärl meie kohalikust:

Vot seda õhus prügisorteerimist ma veel proovinud ei olegi, mul sorteerivad majja lastud hiired usinasti prügi (muide 6 hiirt olen juba kätte saanud)
Äripäev aga avaldas veel huvitavama artikli:

1000 liitrit mahla aastas ja 1,5 miljardit käive!!? vot kus on äri!
Enam ma lehti ei loe, kogun neid peenrakatteks, tegelikult kulub mul neid hulgim ka siidi värvimiseks, leiutasin mingi "segasummasuvila" kõrretehnikast ja veel millestki, kus ajalehtedel ka suur osa (esimene selles tehnikas "berna hostapeenras")

Siid otsas, savi otsas, keraamilised plaadid kõik tükeldatud, avastasin televiisori.
Igas peres pidid tülid puhkema telekapuldi pärast, meil ei puhkenud, targem andis järele. Mees läks magama. Mina plõksutasin nuppu edasi kanalilt kanalile, jestas, mida küll inimesed telekast vahivad? läksin ka magama. Kass Kurepojul laulupidu organiseeritud, kas igal ööl või minu lõbustamiseks, et oleks kergem "võõrutusnähtudest" üle saada? Igatahes paanikaosakond, kes oma sõpra päästma tõttas, sai kassidelt kerepeale ja lidus saba sirgu majja tagasi, berna on muidugi kurt. Huvitav, kas naabrid ka kurdid või lihtsalt viisakad? Laulukontsert kestis mitu tundi.

Natuke pidas vihmavahet ja hakkasin maapinda laserloodiga loodima, berna läks piiksumise peale närvi, trampis edasi-tagasi, ajades kogu aeg mu maasse löödud tähiseid uppi, aga sain ikka mehele näidata koha, kuhu oleks vaja panna vihmaveetoru, et vihmavesi ilusti (mul juba väike auguke kaevatud) tulevasse tiiki koguneks.
Vihmavee toru nüüd paigas, geodeeti minust ei saa, pean nüüd majapoolset osa oma 20 sm tõstma, ongi, mida järgmisel suvel teha, pole enam muttidega sõdimist, sadakonna meetrises raadiuses on gaas mutid igavesele unele saatnud. Täitsa jõulurahu :) No miks ei võinud varem seda süsihappegaasi kasutada, meil ju pidevalt ta olemas olnud.

Üldiselt hakkasin juba internetisõltuvusest üle saama, Aga taeva päralt, miks ei või mu sõbrannad magada kui on öö!!! 6 päeva pole lobatooriumis lobisenud ja kohe kella 4 ajal aetakse üles, no ei saanud siis hommikuni oodata ja siis helistada, aga jah, võisiis Austraalias kella tuntakse. Kuramuse naljatilgad, tõmbavad loosi, kes helistab ja kurva uudise vastu võtab, see aasta on meie ridu palju hõrendanud, ka hulga noorematele pole halastatud, mis siis veel eakamatest.
Ha, elus ju! hakkasin siis Euroopa rahvast helistades rahustama, et olen ikka olemas - rõõm sajatustega pooleks! väga hea aeg ju helistamiseks :D
Kuramuse Norby! hea vähemalt, et telefoniarvet enam koju ei saadeta, muidu peaksin mehe matuste jaoks hakkama laenu võtma.

Uni muidugi läinud ja paar asjakest ka jälle valmis




Aga lahti ma veel sellest Norbyst ei saa, Kõu on niigi ülekoormatud ja kvaliteet veel kehvem.
Otsus tehti siis häälte enamusega Norby kasuks - kolm meessoost (kass ju ka veel munadega), berna kurt ja Lapitekk, va reetur, puges mehe tooli alla - 4 häält poolt, üks erapooletu ja ainult mina siis vastu.
Noh, ega Elioniga ei taha ka pidevalt arvuti taga istuda, enam ma arvutiga tööd ei tee, nüüd muutki teha.

Tellisin ka "Aedniku aasta", Karel Čapeki venekeelse teostekogu kinkisin ma paar aastat tagasi õele.

Olen jälle maailmas tagasi!
Tere! :)))

9 kommentaari:

toompeale ütles ...

oooh, tere!
nii hea oli jälle lugeda Su eluterve huumoriga vürtsitatud juttu!

elfriide tramm ütles ...

TERE! :)

Rõõm kohtuda :)

ja hea lugeda :))

MUHEDIK ütles ...

Urrrrraaaaaa! ... ja veelkord - urrraaaaaa!
Tere jälle!
Aga seda tean ma küll, et elu internetita on ikka väga poolik elu, justkui polekski elu.
Kui meie siin veel nädal tagasi elektrita olime ja kui õhtul äkki kõik mürisema, kolisema ja piiksuma hakkas, olid need maailma kõige ilusamad hääled. Valgusest polnudki nii väga lugu, aga arvuti sai sisse lülitada:))))
ja siis igasugu põnevaid asju lugeda... nagu täna:))

elfriide tramm ütles ...

jajah, selle peale meenub mulle mu vanavanaema. ta oli eluaeg elanud nii, et kraanist ei tulnud sooja vett. vähe sellest, oma nooruse elas tema üldse nii, et kaev oli õues ja tuli ämbriga vett sisse ja solki välja tassida. ja kui tema oli siis ükskord juba üle 60 a vana, siis kolis tema korterisse, kus kraanist tuli sooja vett. ja kui siis saabus suvi ja koos sellega sooja vee katkestus (teate ju küll, vanasti võeti kortermajades suveks soe vesi ära), siis ei saanud tema enam kuidagi hakkama :)))

Eve Piibeleht ütles ...

Lugesin ja naersin, igatahes vahva, et tagasi oled! Ja roosid ajavad mind täiesti endiselt hulluks. Kui see asi samamoodi jätkub, siis tulen ma varsti sinna Viiratsisse kohale vahetuskaupa tegema, siidipakiga näiteks

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Tore, et tagasi oled!
Ja vahva kirjutis, sain itsitada. Oleme, jahh, sõltuvuses
Ja ilusad on need esimesed pärlid, väga ilusad, need vaheldumisi pärlmutter valgetega
Ja igaks juhuks ütlen, et minu blogis on järjekordselt Sinust juttu! Tule kaema!

Köögikata ütles ...

Mmmmmm, mõnus, kui saab jälle neid nalju lugeda. Tere tagasi!
Ja pärlid ja muu muidugi super.

Aga tegelikult tungib minu enesepettust täis ajusse vahel sisse teadmine, et selle va interneti pärast mina enam niipalju käsitööd ei jõuagi teha, kui vanasti.

Liia käsitöö ütles ...

Köögikata ütles õigesti, selle va interneti pärast ei saa jah enam nii palju käsitööd tehtud kui vanasti. Lausa kahju ajast, mis selle nahka läheb, aga sõltuvus nii suur. Vähe sellest, et tööl helendab 8 tundi ekraan näkku ja õhtul (ma parem ei hakka tunde üles lugema) sama värk ja ikka ei saa küllalt.
Aga siin on palju põnevat vaadata ja lahedat lugemist, olen saanud lõuatäie itsitada takkapihta.
Minu vaieldamatu lemmik on pruuni, beeži, rohelisega kee. Tegin ise ka just paar päeva tagasi need ammu ostetud pärlid keeks, oli vist mingi segupakk.

Köögikata ütles ...

Aga nüüd kõik netisõltlased magama -parooliks on undsuni!