pühapäev, 29. aprill 2012

Laiskus jäi karistamata

Olen ennegi maininud, et mulle peaks eluaegse aiakeelu panema.
Eelmisel suvel saksast saadud vesiroosidest istutasin ilusamad sordid, seda siis ajutiselt, et las natuke kosuvad pikast teest, esimesele astmele, mis kusagil 45 sm sügavusel. No jah, nagu ikka nende "ajutistega", kui mul suve teisel poolel vedru maha käis, jäidki nad sinna talvituma. Kõikjal kirjas, et nii madalas vees karmi talve ajal ei jää vesiroosid ellu. Konnakude avastamise aegu kumas läbi vee vesirooside seis olevat üpriski kurb. Egas midagi, ise ju süüdi.
Täna siis läksin uurima, et kuhu siis kudest välja tulnud mustad triibukesed, kes mitmeid päevi oma iseseisvast elust varjasid end kaitsva kudejäänuse "koogi" all, kadusid, kas juba julgeti minna jahedamasse sügavamasse tiigiossa, ja ennäe - läbi vee ilusti näha, et esimesel astmel olevad KÕIK ajavad uusi lehekesi!

Hilisõhtu oli ilus, sain läbi puuvõra isegi killuke kuud pilti 

 Kooretilga pilku jälgides, leidsin õue toodud kassipissikasti kõrvalt külalise, noore käenkonna

Royle tehti küll uus magamisalus, aga eelistab uksevaibal magada või jälgida kasside mängu.
Seistes ja natuke suumides, näeb see pikakereline koer pildil natke naljakas -suur pea ja pisike tagakeha.

Noh, mul vist mis iganes tehtud, kuhu vesi sisse läheb, on koera joogikausid ja lilledele tehtud asjandused on kassidele magamiseks-mängimiseks.

Öösel saime hea lahmaka mürina ja välguga vihma, aed nüüd ka ometi puhtaks pestud ja eile ümberistutatud elupuud korralikult kastetud. Hommikuhakul ajas piksemürin mu üles, köögiaknast nägin kena pilti, ruttu riidesse ja fotokaga õue, aga vot seekord sai laiskus küll karistatud - ma pole siiani viitsinud välja lülitada fotokal need igasugu signaalid, millega ta mulle teatab, et kas on sisselülitatud ja kas võin juba klõpsu teha, et tuleks ilus pilt, iseenesest mulle kasulik, kuigi vahel tiba häiriv, aga täna vaikselt kivikuuri nurga juures tiigil pesevaid metshanesid see piiks häiris ja nad tõusid lendu. Sadas ja ma ei tahtnud ei ennast ega fotokat eriti märjaks teha ja lippasingi pahaselt tuppa, oleksin ju võinud pildid läbi köögiakna teha :(

Ja kui mesinikud kurdavad, et mesilased kaovad, siis tulgu ja võtku, kui omad nägupidi ära tunnevad, nad tagasi - ühed pesitsevad plastist aknaraamis, meil need kõige paksema raamiga, ruumi peaks olema ja egas midagi, sügisel võtame raami alt õhutusaugu kaitsejublakad ära, kõrred sisse ja tilgutame mee purki :D Aga vot mida teha nendega, kes mu uue arvuti korpusesse tükivad, ei või akendki paotada, nii kohe toas ja arvuti jahutusaukudest sisse. Isegi üks metsmesilane üritas oma suurt paksu keret arvutikasti sisse pressida.

Mu lemmik, vareseisand, nüüd harv külaline, ei meeldi vist uued elanikud, aga see-eest näppavad laste õngitsetud kassikalu uued "gurmaanid" (pildid suumitud seekord köögiaknast :D). Korra üritas ka luik kala võtta, aga ju julgust vähevõitu ja eks suurel linnul ka õue kohal manööverdamisvõimalused väga kitsad.


Palun jälle Tii-lt abi - no ei suuda kuidagi kommentaaris linki aktiivseks teha, vahepeal ei viitsinud seda teha, nüüd kas pole see enam võimalik või ei oska :(
Ja vast oskad öelda, miks mõni kommentaar nüüd spam´i pandi (nt 4. apr. kõik 3 Milda kommentaari)? varem midagi sellist pole juhtunud.

7 kommentaari:

Mariihen ütles ...

Vot see on küll vahva, kui pauguga vihm aiast üle käib - see on justkui suvehooaja algus.
Aga meile jõudsid eile pääsukesed ja täna hommikul oli kägu kuulda. Tea, mida vanarahvas selle kohta arvab, kui kägu "vitsa" tuleb?

MUHEDIK ütles ...

See kõmin oli meilegi kuulda, vihma saime, pauku aga mitte:)

vesiroosid pole nii õrnad ühtki kui hirmutatakse. Kui me nendega alustasime, siis öeldi ka, et tuleb kindlasti välja võtta ja eiteakuidas hoida. Ühel sügisel jäid nad sisse kõige väiksemasse vast ka 30-40cm vette, sest ma ei lubanud mehel jääauku hüpata.Vesiroosi võid uue saada, uue mehega alati ei vea:) Aga vesiroosid on tänaseni elus ja mitte ühtki ei kavatse ma enam kuskile keldrisse tõsta. Paks jää ja lumi annavad piisava kaitse neile.

No Sa peaksid rõõmustama, et Su kaunid skulptuurid ka teistele elusolenditele nii mokka mööda on:D

Hiline ütles ...

Kui kägu tuleb vitsa, siis vilja; kui urba, siis ohtu; kui lehte, siis leiba.
http://www.folklore.ee/cgi-bin/vanas1?item=B:BA:BAA:40

Ise kägu veel kuulnud ei ole, aga pääsukesed ja linavästrikud tulid juba nädal tagasi ja mingi rähniline kakleb kuldnokkadega pesakasti pärast.

Tii ütles ...

Kassid sobivad ju sinna lillekasti astmetele väga hästi. Lilled ka alles. Tõesti rikkalik linnu- ja loomariik seal teie hoovis.

Kommentaaridesse linkide paneku õpetus on selle seemnepostituse lõpuosas .

Vaatasin nüün ka oma kommentaaride spämmi- oligi mitu Milda kommentaari, kuid mitte midagi muud. Kas sul on kellegi teise kommentaare ka spämmi läinud? Äkki on sellepärast, et korra ta suutis kommetaariumi asemel mu blogi päris teksti ühe kommentaari saata. Ma siis tõstsin nüüd ta kommentaarid spämmikastist välja, ei oska ka midagi muud otsustavat ette võtta.

Tii ütles ...

Veel üks vihje. Sa kasutad oma blogis sellist lisavidinat, mis näitab reaalajas külastusi. See lisand aga kutsub perioodiliselt esile ühe mängu reklaamlehekülje kuvamist sulle ja ka su blogi külalistele. Kirjutasin selle kohta postituse Kutsumata külaline

deia ütles ...

Äikest pole meie juures veel tänavu kuulda olnud.
Aga vesiroosid ei ole nii nõrgukesed midagi nagu räägitakse. Mul olid paar aastat järjest 2 vesiroosi juurikat, mis jagamisest üle jäid ja ära ei raatsinud visata - pisikestesse pottidesse istutatud ja seisid ca 5-8 cm vees. Ja ka talvitusid seal 2 talve järjest. Ja suvel õitsesid. AInult, kuna ruumi oli vähe, siis ka lehed ja õied olid poole väiksemad. Nüüd õitsevad nad kenasti naabrite tiigis ja on saavutanud oma tavamõõtmed.
Mina pole oma vesiroose kunagi välja tirinud - kõik talvituvad kenasti tiigis.

Iita ütles ...

Hei. Olen odottanut viestiäsi, siis sähköpostiosoitettasi mihin voin laittaa sinulle kuvia ja kuulumisia velipojasta. Eikö minun osoite toimi? T: Tiina