pühapäev, 5. jaanuar 2014

Üle 15. aasta tagasi läksin kevadel turule endale botaseid ostma, aga sain pisikese kutsikakribala. Pistsin autos ootava mehele pihku ja jooksin poodi toidukraami ostma. Auto juurde tagasi tulles sain kuulda kõige veidramat lauset: "Ei tea, mis sa mulle pihku pistsid, aga ta vist pissis mulle pihku, igatahes on selle  puudritupsu all mu peopesal midagi sooja ja märga "


 
No jah - alla 15 sm musta-valgelapilise karvakera  võis koeraks pidada ainult hea fantaasia korral. Selle sooja ja märjaga sai siis mees selle kribalakese poolt ära märgistatud ja omaks võetud, päev läbi sibas ja kargas mehe kanna kõrval nagu värelev vari. Hommikul leidsime voodijalutsist tekikotil kirju lapikese ja nii saigi uus kostiline nimeks Lapitekike.

Nii suurte kui väikeste mängukaaslane ja kümnete unejuttude peategelane, majavalvur,  meeleolude indikaator ja kaasaelaja,
tegevusi tal jätkus, veel eile päeval käis oma aiarajad läbi, et kas on kõik korras ja õhtul küsiti õue asjale ja tagasi tulles uinuski trepiastmele
Pisike, aga suure südamega sõbruke - loodan, et ka teispool Vikerkaart on  keda valvata ja kaitsta ning hulgim teeradu, mida mööda joosta










8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pai ja kalli. Kindlasti on seal ootamas minu Luisa ja Kaaro ja nad on õnnelikud uue seltsilise üle :)

Köögikata ütles ...

Väike armas Lapitekike. Ilusaid unenägusid talle!

Ai-nika-naka blogiseb ütles ...

Läks minu Dannule seltsiks :`(

Milda ütles ...

Ehk kohtub meie Pätuga ka. Sôprade lahkumine on nii kurb. Pätu elas ka 15 ilusat aastat, siis ei jaksanud süda enam tuksuda...

elfriide tramm ütles ...

oh!
ilusaid unesid talle! ja soojust teile!

MUHEDIK ütles ...

Nii kurb! Loodetavasti on sel armsal pisikesel ilus puhkus.
Sulle kallid!

Hiline ütles ...

Aitäh! Ja kalli kuluks ära küll - viimased aastad on olnud üpris kaotuserohked. Mu tosinkonnast väga ammustest ja südamelähedastest sõpradest praegu elus ainult üks.
Ja ka lemmikuid kuidagi rohkelt Vikerkaaremaale läinud, pole enam härrasmehelikku kassi Matut, hane Valgekest, haukuvat vareseemandat ja nüüd ka Lapitekki.

Eve Piibeleht ütles ...

Kurb, aga ta elas pika ilusa elu ja vikerkaare taga on palju sõpru ja vähe valusid