Natuke pilte ja mõned...

Mõned hästi hilised tulbid veel nuppus, aga enamus õitsemise lõpetanud.

Harilik merikann

Pojengid alustavad õitsemist

Siberlased ka :)

Kus kalad sees, siis on ju uhhaa, mis sest, et lahja :)

No ei ütleks, et üks leheke, nii et võib rõõmustada küll

Tasapisi saavad ka kiviääred õitsema

Mõned venemaalt saadud rahvatarkuse nipid, mida olen kasutanud oma aias aastakümneid ja ausõna, toimivad!

Väga hea on "väetada" taimi pärmi lahusega, mis minu kogemuste järgi on asendanud täielikult mineraalväetist.
100g pärmipulk hõõruda 2-3 spl suhkruga, lisada 1,5 - 2 l vett ja lasta 3 liitrises purgis (sulgeda plastkaanega) käärida umbes nädal. Sellest saab u 60-70 l lahu, mida 1 l jagu taime kohta juure kaudu või u 100 l veega lahustades lehtede kaudu väetamiseks.
Ka kiirkomposti hunnikusse sai alati pärmilahu lisatud, 3-4 kastekannu veega lahjendatuna.
Kuna see lahu meelitab ligi tigusid, siis pea kümmekond aastat taimi selleka kastnud pole, aga alati lisasin kompostihunnikusse (oleneb komposteeritava kogusest kas 100 või 200 g pärmi)
Praegu, mil pole paaril aastal komposti teinud (ega kilemajas mulda pärmilahu pannud), on vahe ikka märgatav - uutes peenardes pole lillede kasv sugugi nii lopsakas ja teist aastat tomatitaimed ka kehvemad, kuigi on pandud natuke kõdusõnnikut.

Teine nipp, mis parandab tomati maitset, eriti kui öö ja päeva temperatuuride vahe on suur, olen tomatite kastmisvette lisanud 2-3 tilka joodi kastekannu vee kohta (ühele-kahele taimele) .
Kastsin siis kui esimesed tomatid hakkasid natuke värvi muutma.
Väga hea vahend ära hoidmaks igasugu seenhaigusi, oli juba suve algusest (eriti kui olid jahedad ilmad) nädalas kord pritsida tomatitaimi vadakuga, mida kahjuks enam saada ei ole, ja millesse võis siis need jooditilgad ka panna.

Ja väga hea vahend kapsausside vastu - hambapasta :) Eriti hea oli see piparmündiga "Мятная", pool tuubikest 3-4 l veega segatuna ja pritsida sellega kapsapäid - parim igasugu muudest vahenditest.
Kuna ise enam kapsaid ei kasvata, ei oska öelda, milline praegu müügilolevatest hambapastadest võiks kapsa(liblikaid)usse peletada.

Kiirkompost... järg

Selliseks oli muutunud muruhake järgmiseks päevaks. kahjuks ei arvestanud tugevat vihmasadu ja ei katnud kompostitavat materjali mullaseguga piisavalt paksult või isegi oleks kilegi võinud peale panna - vihmavesi jahutas temperatuuri maha.
Nagu näha, alumine kiht muruhaket alles roheline ja "küpsema" pandud lillevarred olid ainult pruuniks tõmbunud. Panin juurde natuke rohimisjääke ja katsin kõik uuesti, seekord paksema kihiga juba varem komposteerunud jääkide mullaseguga, suurt kilet, millega vihma eest kaitsta, mul kodus ei ole.

Teiseks päevaks tõusis temperatuur üle 50 kraadi, vist liigniiskusest või oli muruhaket võrreldes lillevartega vähe, aga temperatuur jäigi 50-60 kraadi vahele ja hakkas kolmandal päeval langema. Kauem polnud mõtet seda hunnikut seista lasta, läheb hapnema.
Selline siis nägi välja see muruhakke- lillevarte lahtivõetuna eile, kolm päeva "laagerdunud". "Küpsemata" jäid osa alumises kihis olevad aediiriste lehtedest, siberi iiriste õievartest ja kärutäiest tulbivartest. Kui võrrelda (kõrval 1 suur kärutäis veel "töötlemata" rohelist rohimisjääki ja lillevarsi) muruhakkese pandud kogust sellega, mis järel (need pruunid varred), on seda võrdlemisi vähe ja viisin nad edasi komposteeruma kompostrisse, kattes selle mullakihiga, et äädikakärbsed ja muud sitikad ei saaks jaole.
Ülejäänud mass nägi vot selline tumepruun "pudru", mille segasin eelnevalt komposteeritud mullaseguse nn "toorkompostiga"
Ja see jääb siis paariks nädalaks järelvalmima, enne kui kõlbab peenrasse viia.

Selle umbes kuuajalise komposteerimise katsest võin siis niipalju öelda, et tasub seda kindlasti teha vaatamata lisatööle - suur kogus lõigatud lillevarsi, hekipügamise jääke ja umbrohujuuri (naadi ja orasheina) ja - seemneid, mis tavalisel suuremal jaolt läksid lõkkesse, pluss suur kogus muruhaket ja rohimisjääke, mis kompostrisse ei mahu ja pannes nad hunnikusse komposteeruma, lihtsalt hunnikus seistes kergesti hapnema ja haisema läheb ning peenrakõlbulikuks kompostiks alles aasta-paari pärast laguneb, saab "valmis" 3-4 nädalaga.

Vastuseks trummi küsimustele:
*komposteeritava materjali katmiseks ei pea olema savisegune pinnas - minul lihtsalt ei olnud muud, võib olla nii turvas- liiv või muld, aga kindlasti peab katma , sest muidu ainult muruhakke ülemine kiht ei kuumene vajaliku temperatuurini ja ... noh, saad sellise hapnenud-hallitanud ... midagi, mis ei ole just meeldiv ei lõhnalt ega... :)
Pealegi see kuumenenud mass segatuna mingi mineraalse ainesega (vähemalt pooleks) komposteerub edasi kiiremini, noh kui hakkad tegema, küll siis saad aru :)
* dolomiidijahu panen, sest mul on seda ja aastakümneid kasutan ning tean kasutamise kogust jatarvet, aga kindlasti sobib ka lubi või miski muu samatoimeline - st, mis neutraliseerib rohu happelisuse.
Tuhka lisan ka, aga juba valmis kompostile, sest niipalju kui olen aru saanud (kompostrisse lisades) ei soodusta puutuhk eriti komposteerimise kiirust, dolomiidijahu aga küll.
* esimene segamine kohe kui temperatuur hakkab langema (2-4 päev), teine umbes nädala pärast, riisudes välja suuremad kokkukleepunud muruhakkekänkrad, panen need uue niidetud muruhakke hunniku põhjaks. Ja vajadusel veel nädala takka ka kolmas kord.

Kogu protsess on teoreetiliselt sama nagu termokompostriga, ainult et mul seda ju enam ei ole ja nii ongi soojustatud kesta asemel komposteeritavale massile mullakate, teaduslikult väljatöötatud õhutuse asemel käteramm (segamine) ning termomeeter, kogu point ongi, et kiiresti, enne kui mass riknema hakkab, vajalik temperatuur saada (60-80 kraadi) mida saavutab just tänu muruhakkele (sellepärast tahan ka need lehed, varred jm. purustada) ja õhutada.
Sama komposteerumise aeg (umbes kuu) ja sama tulemus. Tööd muidugi võrreldes termokompostrit kasutades hulga rohkem kui ka hulga odavam (ma ikka veel ei raatsi suuremat Biolani osta, väiksemast pole tolku), aga on üks hea asi - komposti on hunnikust kergem kätte saada kui kompostri luugist õngitseda, sest on jääke (nt siberlaste ja päevaliiliate õievarred) mis tahavad kauem komposteeruda.

... kui pole, siis tuleb teha.

Noh, mina poleks mina kui peaksin loobuma millestki. Kui ikka tahan sinna pojengide taha kedagi istutada, siis ka istutan - kui seda huumusrikast pole, siis teeme :)
Kõigepealt muruniitjad tööle.
Ülemisel pildil nad küll tulevad, aga lõunapaus on täitsa lubatav, eriti kui minnakse purdele vett vaatama ja sellesse vaadatavasse vette kukutakse :)))
Minu panus siis sellist sodi, mis tavaliselt komposteerub pea aasta.

Kaks suurt kärutäit muruhakkega hunnikusse ja hunnik natuke kokku tallata ning paar kannutäit  vett lisaks.
Selle rohelise hunniku taga on umbes kolme muruniite jagu haket, milles rohitud umbrohi ja lõigutud õitsenud sireliõisikud ja muu staff. Kiiremaks komposteerimiseks lisatud 3 (või oli 4?) kärutäit rebasepunast kivikuuri põrandaalust savipinnast, mis taimekasvatuseks mitte üks raas ei sobi ja vähegi kuivades telliskõvaks muutub. Kõik ilusti ka natuke käärima lastud pärmist-suhkrust tehtud lahuga kastetud ja mullakihiga kaetud.
Ligi 3 nädalat "laagerdunud" muruhakke segus juba vägagi väärt kraami moodi.

Katan ka värske hakke ja lasen sel siis kuumaks minna. Temperatuur on tõusnud isegi 80 ligi, peamiselt kusagil 60-70 vahel ja kui hakkab alanema, segan ülejänud massiga segi.
2 kärutäit sai juba valmis komposti ka peenrasse.
Muidugi oleks hea kui ikka mulda ka toodaks :)))

Ah jaaa... kastikese eest sain täna arvustuse, ei olegi kõige hullem :)

Tahtsin ka kasti pildi lisada, aga tuul viis internäti, hea, et lugu draftis säilis, kastipilti praegu panna ei saa, teises arvutis.