Paar nädalat tagasi kui veel kõik uppus ja lund ka veel küllaga, pistsin oma nina kasvumajja. Hea soe kevadine tunne ja kohe tärgatas pähe panna mõned eokestega varajased kartulid potiga kasvumajja. Potid olid juba sügisel mulda täis kasvumajja pandud ja egas muud kui kartulid sisse, paks kuiv lehekiht peale ja...
...ja unustada.
Täna läks mees kasvukasse õuekiike välja tirima ja küsis, et kes seal lehepahmaka all elab?
No jah, meelde tuli - minu kardulased. Iga jumalast päev kõnnin sealt mööda ja säh sulle, no tõesti ei olnud meeles kordagi vaadata :(
Kõige hullem küll veel pole, aga potis ettekasvatamiseks nagu et natuke pikaks väljaveninud kasvud, tibake rookisin lehti vähemaks, et kasvud ka natuke valgust saaksid.
3 kommentaari:
Ja samas seaduses peaks ka mina olema ära märgitud ;), mul õnnestub tihtipeale, midagi ära unustada, lillede kastmine näiteks, no ja kui avastan on tavaliselt juba hiljavõitu. Su kardulastele jõudu kosumiseks!
:d Jätagi potti. Muudkui mulda ja saad juba volbriks ehk värsket:)
Kahjuks potid ainult 3 liitrised, nööpnõelasuurusi pabulakesi vast kasvab :)
Postita kommentaar