Tegelikult ei jõua ka tühja kõhuga neid kive tõsta (no mitte ei mõista, kuda neid kaldale sai paigutatud, nüüd ei jõua isegi liigutada), mille alt mõnes kohas see neetud kile veel välja paistab :( Ja nii ma mõtlesingi, et kui täidaks kividevahe mullaga ja istutaks sinna niiskust armastavad kaldataimed, noh kasvõi selle ubalehegi, ja vast siis varjavad kogu selle kiviserva inetuse?
Niipalju siis jääb paaris kohas seda kileserva "irvitama", vajunud kallast ma tõsta ei taha, neid suuri kive ka pole just kerge liigutada, et pinnast natuke madalamaks võtta.
Deialt saadud ubalehel õisik pikem ja hõredam,
purde juurest võetul aga kompaktsem. Eks näis edaspidi, kas jääbki nii, aga see kompaktsem õisik on silmatorkavamJa kuidas saabki olla teisiti - kui ise pole just see kõige normaalsem, egas lilled ka viskavad vahel vimkasid. Mu kollane topelt (sordinime ei tea, aia...ilult saadud), kel mitte iga õis ole topelt, on nüüd ka ühe pungakodariku valgetriibuliste lehtedega kasvatanud :D
5 kommentaari:
Tead, see kaldaääre sättimine on üks väga pikaldane töö. Ma ka siin sätin neid asju alles. Kohati jäävadki taimed just neid kilesid varjama
ma ka kilega hädas - aga tooaeg kui seda tiigikest tegime, siis polnud kellelgi asjast õrna aimugi. Lihtsalt tuli mõte ja kohe kaevama.Ja nuhh - esimene laps pidavat ikka aiataha minema. Nüüd teeksin hoopis teistmoodi. Ja juba mitmendat suve mõtleme, et nüüd võtame tiigikaldad käsile ja kohendame ära - aga ennem jõuab kahjuks sügis kätte, kui meie tiigi kallale suudame asuda :D aga ehk seeaasta - selle aasta plaanis on üks väikene uuendus teha ja sellega seoses tuleb nagunii tiigikalda kallale minna - eks näis kas jõuame :D
Jah, idee kas tuleb prauhti või muneb nagu.... nomaiteakes:), aga küll need kaldad ka saavad ja veel ilusamad kui mõeldagi oskad.
Päevased unenäod aitavad kenasti:)
Ja meie esimesel tiigikesel ehk nüüd siis uue nimega Vanajärvel on ka kile näha, just nagu Deiagi ütleb, labidas maasse ja edasi järgnes puhta oskamatu tegu.
Aga kui vett vähemaks aurab, siis mõnel ajal nii või teisiti ka kõige oskuslikumalt tehtud kaldal jääb vahel ikka kile näha.
Nojah, selle kaldaga... nagu mees ütleb, et kaldad on loodis, aga vesi viltu :DDD
Ideid ei tule aga ei prauhti, ega munedes, unes ka mitte. Ja mõeldes ei mõtle ma kunagi midagi tarka :)
Aga kaldad tulevad sellised igavad - kividhostadsiberlased ja jõhvikad. Üks peenrajupike on praegu veel asustamata (osaliselt tegemata), aga mul 2 pojengi vaja "mutimetroost" päästa ja Yellow Crown on natuke liig vilusse jäänud. Aga see ongi pigem koera joogikauss, aitab sellest ilust küll :DDDDD
mul kukuvad asjad ise välja. või õigemini, loovad ennast ise. ma pean ainult oma jõu ja füüsisega kaasa aitama :). s.t. hakkan otsast tegema ja siis ta kuidagi ise tulebki. või umbes nii.
aga mul ka kile näha ja mõtsin, et on müügil siukest spetsiaalset tiigikile liimi, millega määrid kergelt kile kokku ja siis viskad sinna liiva. siis see liiv kleepub sinna külge ja ongi "liivast kallas". ilmselt kasutan seda kui ükskord oma tiigi kallale tagasi ringiga jõuan - madala veeseisuga saab selle ära teha (liim ainult kole kallis) ja pärast on ok. kuigi mul tuleb kõiki neid teie tiike ja taimi vaadates tunne, et peaks vist uue tigi kaevama :D
Postita kommentaar