neljapäev, 5. veebruar 2009

Jookse jookse hüppa! :)

Nii ongi.

Mees jõudis jälle ette ja minul polnudki vaja joosta, aga hüpata võiks küll ja kindlasti kui sööma hakkan, et rohkem kõhtu mahuks, sest kohe-kohe piiksub ka ahjust välja kartuli-porgandi-jne pirukas, mis on tänane lõunapraad ja süüakse rohke rohelise ja hapukoore-singi kastmega.

Ja hüppama paneb mind see

Imestate vist, et Mirjam peast soojake (teil isegi õigus, ma pole raatsinud nii väga seda palavikuhakatist tappa, las need kaitsekehad teevad ka natuke tööd, appi jõuan alati, egas ma ju kaugel asu), et rõõmustab paari pintslikribala pärast.
Aga vot rõõmustan jah, mitte ainult selle pärast, et nende pintslite eest maksin koos väravasse saabumisega kokku sama palju kui maksab mu väiksem "rändav" pintsel ja kvaliteedilt ei anna nad ka alla, vaid kui olla aus, siis mulle vahel meeldib rõõmus olla, eriti veebruaris :)))

Köögikata, ära põe, et ei jõua nii palju kududa kui meil Muhedikuga kokku kootud. Tead, selles on süüdi televiisor ja mullivannid! Ja jah, sest vaat, enne oli telekas nii viletsad saated, et pani kohe vardad kätte võtma, nüüd nii viletsad, et vardad ei julge kapist väljagi tulla. Pealegi, oled Sa kedagi mullivannis kudumas näinud? Ei ole. Ah, et Sul ei ole mullivanni, mul ka ei ole ja see on ju ka mõjuv põhjus, mul juba aasta ühel kuramuse kampsikul taskud kudumata, tahaks teist ju kangesti ka selga panna, aga mis kampsun see on, millel isegi taskuid ei ole, rääkimata nööpidest, vahi veel telekat ja unusta nööpaugud kudumata. Harutama ei hakka, mul isegi kootud mantel harutada, mille ma küll valmis tegin, aga ei arvestanud (ma endale tehtavaid asju ei passita, olen nii palju teinud, et alateadvus pani täpselt mõõdud paika, üle 40 aasta samades mõõtmetes olnud), et vananedes paksus-pikkus ka muutuda võiks.

A hooldatud-kammitud koer ei haisegi ja mittehaisva koera karv ka ei haise, isegi siis kui pesta koeralõnga šampooniga.

8 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Väärt vidinad jaa!!!! Kust Sa nad tellisid? Mul oleks ka mõnd pintslit vaja, küll ei tea, kas ma nendega ka miskit teha oskan:(((
Praegu ei julge häbi pärast isegi seda uut siidiblogi lahti teha. Muidu uuriks, kaugele teised jõdnud on.

Ja misasi see televiisor veel on? Arvutigi juurde hüppan vargsi.

Ma ei saa aru mis selle bloggeriga lahti on, küll ei lase pilte laadida, küll ei saa kommenteerida, niigi kiire

Ja kas Sul on nüüd uus hobi- põdrakasvatus? :))))
Sa pane, palun, selle soolase piruka retsept ka kuskile kirja, ma olen väga hädas iga päev mingi uue toidu väljamõtlemisega ja sööjaid ju ka tavalisest rohkem:((( Ei saa ju töömeestele, olgu nad või omad, nädal otsa sama asja pakkuda

Ovabai- ohh, oleks need vaid ovatsioonid.

elfriide tramm ütles ...

:DDDD

Hiline ütles ...

:D Selle põdra leidsin arvutist kui rämpsu välja rookisin ja kuna (sellised tsementloomad "elavad" Võrumaal ühes metsaservas, peaks kunagi neid teile ka näitama) ta minust kõrgem ja näeb jupp maad kaugemale, otsustasin ta siis kevadetulekut valvama jätta, muidu mine sa tea, magan selle tähtsa momendi veel maha :)

Aga see "Kõlbab kõik, mida külmikust leiad" pirukas: laupäevast ülejäänud hapukooretainas:
250 hapukoort
200 võid
2,5-3 kl jahu
1 tl soodat, soola
Eilsed kartulid ja seenekaste, võis pruunistatud porgandiviilud ja -sibul, 1 (kui kogus suurem, siis rohkem) muna vahtu, segada natuke (kapis oli vahukoort), maitseks veel vajadusel ühte-teist ja kolmandat mis kellele maitseb.
Rullida tainas õhukeseks, vooderdada ahjuvorm (mul piklik keraamiline) tainas 1 sm üle serva, panna kõik koostisosad sisse, katta tainaga ja servad võid siis kunstipäraselt kokku näpistada (ma küll tegin lihtsalt kapsaraua sikk-sakid, aga võib ka roosikesed voolida:D) kokku (kogu söögi kõige maitsvam osa)Ülejäänud tainaribad rullid spagetiks ja oma fantaasia järgi teed pirukale mustri peale.
Munakausi (ei tasu olla nii hoolas, et kõik kohe ära pesed) põhja kogunenud muna-koore raasukesega pintselda muster üle (see pruunistub natuke rohkem), torkad veel paar augukest pealmisse tainakihisse - ega me kirikukuplit ju küpseta :). Ahju, 160 õhkkuumus 40-50 min.
Ei midagi peent - suurem osa mu elust elatud ju Suure Defitsiidi ajastul, kus ei olnud kunagi midagi, aga ometi oli alati midagi :D

elfriide tramm ütles ...

klunks. mul ikka on praeahju vaja!

a tead, tegelt osad koerad haisevad küll. ka pestult. või on mul siis nende suhtes väga terav nina...

neist tsementloomadest võin ka pilte panna, neid seal lasva kandis ikka jagub jah :). metsis oli maru lahe.

MUHEDIK ütles ...

Aitehh! Ma ju ka selle vanema ajastu inimene, igasugu vormiroogasid neist kapijääkidest välja mõeldud, aga, et nad taignasse toppida, selle peale pole veel tulnud:)))

Aga pintslite päritolu????? Ja mis mõõtude või numbrite järgi nad käivad? Kas Hobidisainist või mujalt?

Köögikata ütles ...

:o))))))))))))))
Ei mul pole mullivanni jah. Aga ilmselt asi jah selles, et teleka taha väga palju ei jõua.
Koeralõngast vesti kudusin mehele seljahädade raviks ja eriti ta küll ei haisenud, kui võib-olla paar esimest pesu. Koer oli tol ajal puudli-njuufa segu ja karv oli pügatud. Räägitakse, et kammitavast karvast on parem lõnga kedrata.
Pintsleid vaadates tuleb jälle maalimise isu peale. Siidi ma parem katsetama ei hakka - mul lihtsalt pole vajalikke ruume ega ressursse, mis selle tegevusega kaasnema peaks. Katsun siis imetleda neid, mille te vahel oma avalikesse blogidesse panete (kui ikka enam üldse panete, nuuks).

Hiline ütles ...

Mujalt.
Proovin siis uuesti linki panna
Nevskaya Politra
Üleeile õhtu internetist avastasin ja täna siis pakike käes :)
Kuigi ma ei tea, kas tellid sealt, saatekulu vähese kauba eest pole just odav, arvata, et fifti-fifti kui Skizzest osta, kuigi seal on hulga suurem valik ja karta, et eriti odavalt ka ei pääse :)

Avab siis kohe nende pintslite juures, mida Sulle soovitaks, ise muidugi hamsterdasin soobleid, ma tellisin ju ka Soie auruvärvid, triigitavad "söövad" naturaalkarva ruttu ära ja ma nende sünteetiliste hooldusegagi hädas, kuramus, ma ei oska enam pintsleid hooldada ja värvidega ei saa hakkama - vanad harjumused nii sees, et ei õpi ümber. Nende värvidega juba teoorias küll tugev, aga praktikas teen ikka sisseharjunud meetodil (kuhu see kuramuse 40 a. siis kadus?) ja enamus töid kassisabaalla, tegel´t kassi alla, ta magab mu siidivirna otsas.

Hiline ütles ...

Väike täpsustud siis piruka kohta, see 40 siis kogu piruka küpsetuseks, aga olenevalt siis ahjuvormist 5-10 min. alasoojust, põhi ei saanud üldse krõbe (mul oli ju vaja arvutis passi, eks ole)ja läks koerakaussi.
Kui ikka soovid sealt Nevskist tellida, eks siis ütlen ka numbrid.