Vot sedasi - peale lõunat avas oma õie selline kaunitar, kes kohe kuidagi ei võiks kasvada seal kus kasvab ja pealegi - seda liiliat nägin ma oma aias ainult ühe suve ja sedagi 6 aastat tagasi.Sorti ei tea, sibulakese andis naabrinaine, ainult ühe suve õitses ja siis kadus mu laiutavate päevaliiliate vahele. Eelmisel kevadel kolisin kõik sellel peenral olevad lilled teise kohta, vedasin uue mulla peale ja ääristasin kividega.
Aga sel kevadel nihutasin kivipiiret oma 20 sm murusse ja vot selle kivipiirde alusest hakkaski liiliavarreke kasvama.
Noh, et mul need täpilised oranžid vohavad aia igas sopis (isegi üks kasvumajja sattunud) juba nagu umbrohi, on kuidagi loomulik ja arvasin, et vast kompostiga mõni sibulatükike sinna sattus. Väga vale koha peal, ärgitasin mitu korda välja tõmmata, aga kuidagi kahju hakkas.
Aga vot see mu aia kõige ilusam maasikas, vaieldamatu lemmik!
Täpselt nüüd ei teagi sorti. Sõbranna, kes mulle seemned saatis, kirjutas, et ka ei mäleta täpselt kas Roman või Florian, et mõlemad väga head ja võib kasvatada ka toas.
Romani 2 taime ka seemnest kasvatatud, õied küll sarnased roosad, ja maasikad ka sarnased, aga marjad praeguse niiskusega tükivad halli minema, sellel ei ole läinud.
Noh, toas talle minu juures väga ei meeldinud, Õues aga küll. Talvitus väga hästi koos oma juurdumata tütartaimedega, alles kevadel, kasvatati juured alla (taimed jagasin ära).
Esimesed marjad sain juba juuni alul, kevadkülm sellel ainsana ei kahjustanud õisi, praegu juba teist satsi marjad küljes ja õitseb juba järgmist saaki ja kasvatab uusi tütartaimi, kes ka juba õitsevad.
Kuna puhmas väga suur, ei hakanud ma 10 l mosaiigipotti suruma, teen praegu talle suuremat, 15 liitrist. Potis kasvades on ta ilusam kui maapinnal laiutades.Mõtlesingi, et kas seda kaunitari keegi endale ka soovib, siis ma ei kaevaks teda enne potti kui tütartaimed juurdunud.
Marja maitse kohta ei oska miskit öelda kuna mulle aedmaasikad, peale Senga Sengana, ükski ei maitse. Eelmisel aastal sai Deia ühe taimekese, vast tema oskab marja hinnata.
Õied ikka roosad, mis küll pleekivad peaaegu valgeks, mõned isegi avanedes natuke kirjud
5 kommentaari:
Ilus liilia jah. Vat kui hea, et seemneil ja sibulail on selline kena komme maa all säiluda rahva rõõmuks.
mhmh. jah, palun :)
Hmm - oled sa kindel, et just selle taime mulle andsid? Sul vist läksid nad tookord segamini. Pildil tunduvad olevat valged õied, minu omal on roosad. Ja minu oma ei ole nii suur puhmas ja pole mulle mitte ühtegi tütartaime andnud. Samas maasikad hallitama ei lähe, marjad sellised piklikud, keskmise suurusega - mitte eriti suured ja mahlased. Kahjuks täit maitset ei oska öelda, kuna röövliplika pistab nad juba roosakatena nahka - andis mulle ka proovida - väga head olid. Nii, et ma ei teagi, kas tal mari üldse punaseks lähebki :DD
Aga liiliatest niipalju, et ma varsti teen ühe postituse oma liiliatest koos piltidega. Äkki on kellelgi soovi, sest muidu lendavad kõik komposti. Jäävad ainult 2 liiliat. Liilia pole ikka minu lill ja mul on ruumi vaja - oma lillede jaoks :DD
Ma pole päris kindel, aga arvan, et see ilus liiliasort on `Grand Cru´, (sest sarnaseid sorte on ju palju). Kui on minu pakutu, on ta väga tugeva kasvuga (kõrge) ja haigustele vastupidav sort. Põuda siiski ei talu:S
Khmm:) maasikataimekesest olen vist huvitatud küll:)
Aga iirisel tundub, et tegemist on tripsi kahjustusega, kirjutasin sellest veidi oma blogis.
Ikka sama, kandilisest potist, mul ka heleroosade õitega, mis natuke pleekivad ja pilt ka õhtul tehtud.
Aga rammusamat raskemalõimsemat (savi) mulda tahab küll ja suur peabki olema - ta kuramus vist osa juuri pojengi "varakambrisse" (see maasikale ainult talvitumiseks antud "elukoht") ajanud, väetist sai ainult tibake peale lumesulamist, mida tulpidele panin.
Postita kommentaar