Reede, 6. juuli 2012

Jalgupidi vees

Mõned aastad tagasi kingiti mulle mõned päevaliiliad, egas midagi, otsisin vähegi suurema vaba platsipinna ja pistsin nad mulda, aga eelmisel kevadel viisin ühes peenraosas päevaliiliad teise kohta, et noorperenaine saaks oma lemmikuid, roose, istutada. Ja oh imet! Ega seal kõik puhmad  ainult päevaliiliad, nende vahel ka ammu taga nutetud, et külm nad vist ära võtnud, 2 ensata juurekest, mitte küll eriti elusad, aga igaks juhuks istutasin veele ligemale - jõhvikapeenrasse.
Üks sai pandud sinna, kus kogu aeg võrdlemisi märg, nimelt tiigivee ülejooksu kohta. Teine natuke kuivemasse. Talveks ma oma lilli ei kata - kes on loodud ellu jääma, see elagu. Aga paistab, et need jaapanlased ikka väga visa hingega ja see turbane märg neile väga meeldib ja mida rohkem vett, seda parem.




Aga kaua need jõhvikad veel õitsevad? Alustasid nad juba mai lõpul ja siiani pole veel lõpetanud


 2 "päikest" tiigis, täna avanenud õis ja 4 päeva vana ka ikka veel ilus.

Ja siia said istutatud kõik need, kes kokkutulekul "üle jäid". Aitäh! Ilus täiendus tiigiäärsetele kividele.



4 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ohh sa vaata vaid kui ilus! See ensata ja ka see peenraotsake jääkidest :)

Tii ütles ...

Nii tore, kui antakse veel teine võimalus nagu see ensata tegi.

Anonüümne ütles ...

Hei!

Ei leia kuskilt su mailiaadressi. Kirjuta mulle miokas@hotmail.com, tahaks su aedniku tarkust ja kogemust ära kasutada.

Tervitades
Külli

elfriide tramm ütles ...

see ülejäägipeenar mulle küll meldib! mis see erktumepunaste õitega on?