Tehtud!

Pildireportaaži ei tule, sest ma põeksin ennem seda "lõunaosariikide köha" ja oleksin nõus ka teise ribi murdega kui mu neetud fotokas ei teeks vot selliseid pilte.
No jah, vähe veel sellest, aga isegi oma untsus olekus teeb vahet - kenamini "disainib" Muhedike isegi ilusat aeda
Aga vot meie eilsest suurtööst siis vaid selline värvide virrvarr :D

Aga olgu selle fotokaga kuda ta on, ei tasu talle liiga teha - tegi küllaltki ilusaid pilte, kuigi oli ju ammu vananenud nii "vaimselt kui füüsiliselt", täna on aega uut otsida.
Eile sai suur töö tehtud!
Tiigi tühjakslaskmist hakkasime ennelõunat, aiapumbaga kastsime enamuse majataguseid peenraid ja lõunapaiku lisasime tühjendamise kiirema variandi, jõest tuleva veetoru mööda isevooluga, lisaks.
Kuna selleks ajaks kui tiigivesi oli soovitud tasemeni alanenud, olin ikka omadega päris läbi, küljes olev valu kandus edasi mööda selgroogu kaelalihasteni ja takistas juba ka kõndimist ja nii jäigi minu osaks ainult taimede sorteerimine ja juhendamine. Thela blogisse hüütud soov päkapikkude kohta läks täide - kaks usinat jõudsid paari tunniga kohale toimetada kruusa-kivid-mulla, puhastada, mis oli vaja puhastada, urgitseda välja sügavamast kohast sinna vajunud kalmuse ja istutada paika 17 vesiroosi ja vesikupp. No jah, selle kalmuse kättesaamisel sai mees ka vettekukkumisega hakkama ja hea, et kukkus, ehmatas pinnale ka Trummilt saadud teise vesikarika, keda enam elavatekirjas ei arvanud olevat. Tegelikult koguni 2 tillukest karikakest. Paika sai istutatud madalasse vette ka madalaveelised, peale soovõha, liiga pimedaks läks ja kiirelt oli ju vaja ka vesi vähemalt sellele tasemele lasta, et taimed saaksid kosutust ja ei piinleks, vaatamata õhtusele jahedusele, lõõskas päike nii mõnegi taime lehed närbu. Ja oi mis meeldiv üllatus - pea igast veenõust leidsin ka Muhedike heldusest pandud suuri ja väikseid vesikarikaid! Aitäh! Ühe leidsin veel vannist alles täna hommikul :)

Et saaksin ka oma une täis magada, pidin võtma valuvaigistit. Magasin nagu ront ja täna täitsa inimese tunne, kel ribimurd, aga mis ilmutab juba paranemise nähte.

Hommikul sai täielikult vesi sisse ja tore oli vaadata, kuidas talve üleelanud väike ahvenaparv käis meie tööd üle vaatamas.
Ka vesi sedavõrd selginenud, et kahel astmel on taimed ilusti näha.

Aga egas tiik üksi saanud tehtud, oma koha said mägisibulad ja kaktus, ning istutatud ka need taimed, kellele oli kohad juba enne valmis tehtud.
Kirburohule panin veto - tuleb kivimüür ja viinamarjad!!! Jäädi selle otsusega nõusse.

Suvi kiirustab - egas igal aastal õitse korraga tulbid, idamagun, siberlased, pojengid, päevaliiliad ja aediirised.
Ja hädasti peaks majaesist kastma, aga seda tööd tehes pole küll rõõmu sääski sööta.

PS: See, mida peale Gynostemma pidin veel saatma, kui muidugi Deia (või keegi teine) oma Muhediku külaskäigu minu juurest läbisõiduga teeb, on suur ämbritäis konnakilbukat :) Sest kuni vesiroosid elujõu sisse saavad, on kohe hädavajalik veepinda katta ja kuna seda kilbukat (hulga lihtsam kui varuvarianti väikest lemmelit) on kerge hiljem vähendada, oleks ta parim. Õnneks siin teda hulgim.