Häh, eile õhtul tuli hull mõte katsetada kasse teha polümeersavist. Vanal inimesel pole küll mõistus korras!
Kõigepealt katse fimost - natuke oli softi ja pakk classikut, segasin segi ja proovisin kuju voolida. Mitte eriti õnnestunult, pinda ei saanud mingil moel tasandada.
Järgmine katse Sculpey Ultralightiga - pole mõtet sellega vaeva näha, liiga rabe ja liiga kerge.
Vot Sculpey Studiost tuli juba väga ilus kiisu, aga arvasin, et 4 sm kõrgune jääb natu väikeseks. Paras oleks "kuningas- kuninganna" teha 10 cm-sed, et vaataks, kuidas sellise suurusega välja tuleb. Mõeldud, tehtud. Peale väikest pusimist ja vormimist sai ilus graatsiline kassiemand valmis.
Ainult ühe asja pärast ei tasu elektrit kulutada ja tegin ka ühe kaelakee ja kävõru jagu fimohelmeid. Kuni neid helmeid valmistasin, hakkas mu kiisu "elama", kõigepealt keeras oma pea natuke küljele, mis polnudki kõige hullem - andis kujukesele ainult graatsilisust juurde. Olgu, kui tahab kõrvale vaadata, las vaatab, tegelesin helmestega edasi. Siis hakkas kassike küüru vajuma ja vot see juba mulle ei meeldinud.
Lõikasin kassikese seljale pikku lõhe sisse ja panin sinna traadipuntra karkassiks, jätsin ka väikese otsa alt välja, et saaks siis küpsetamise ajal tagurpidi restile riputada, et vähem deformeeruks.
Helmed valmis, ahi 130 kraadini kuum, panin oma asjad ahju ja hakkasin kavandama siis uusi kassikujusid, vaadates aegajalt, et mis ahjus toimub. Igatahes "elas" mu kassike ka praeahjus oma elu edasi - pikk graatsiline kael hakkas lühenema! Vot see oli küll üllatus, pigem oleks võinud pea allpool rippudes hoopis venida. Jäin vaatama, et mis edasi. Aga edasi juhtus see, et kui küpsemise lõpuni oli jäänud veel 11 minutit, pudenes kassike traatkarkassi küljest ja potsatas ahju põhjaplaadile.
Selline siis mu kiisu nüüd välja näeb, 6 mm lühem ja kuidagi ühele poole kiivas ning maha potsatamisest "lamatisega" sabal. Ega iga asi ei saagi õnnestuda. Peab teiste materjalidega edasi katsetama, igatahes idee kinkida oma pojapojale kassidega malekomplekt on idanema hakanud.
Peaks KatiLoomalt nõu küsima, milline neist sculpeydest selleks parim oleks.
Milline siis kiisu enne küpsetamist oli?
Töötlesin siis öösel tehtuid pilte natuke heledamaks, et oleks paremini näha.
Pildid tehtud just sel ajal kui hakkas pead keerama ja küüru vajuma
Natuke keerasin kassikest, et näha, kuhu kanti siis ta pead keerab,
5 kommentaari:
Appike, kui lahe kassiseiklus. su ööd on ikka müstikat täis. Ja mina ainult magan. Ei, tegelikult iga paari tunni takka nõuab poiss mind oma kaissu, kust siis õige varsti jälle põgenen, aga see teeb mind ainult unisemaks, mitte ei ärgita tegutsema. Tegelikult ennevanasti, kui lastega kodus olin, siis ka tegutsesin meelsamin öösiti, vahest päikesetõusuni.
Väärt mõte ja see kassifiguur on ka päris põnev. Kahju, et Sa kohe alguses ei pildistanud, oleks saanud võrrelda, nüüd ma ütleksin, et ju ta pidigi niisugune tulema. Mina ei tea neist segudest muhvigi. Palun proovi kõik võimalused järgi, siis oskad ka meile nõu anda.
Mina veedan öid jätkuvalt raamatu seltsis. No kohe ei saa aru, miks neist mõnda naistekaks või ajaviiteromaaniks nimetatakse. Täna panin raamatu käest 5.10 hommikul. Lihtsalt ei saanud varem, aga uinuda kohe ikka ei saanud. See oli küll väga traagiline eneseleidmise ja vägivallaarmidest jagusaamise lugu, mis praegugi veel mind kummitab.
Aga meil olid ka täna voolimise tunnid. Lapselapsed rullisid ja mökerdasid ka mingit Tiimari voolimismassi, mis pärast õhu käes ise kõveneb. Valmis sai terve taldrikutäis õunu, tomateid, kurke jms. Hea töö-ega mul seal õnneks midagi ette näidata või õpetada küll ei olnud, poleks osanudki. Homme siis värvime ja lakime.
Kassitegu oli vahva lugeda ja kass sai just selline nagu kass olema peab - uhke ja iseteadev. Minu ainuke savifiguur on väike saurus.
Sinu fimopärlid on alati profitasemel tehtud. Ainult vaata ja imesta! Seda materjali ei ole ma rohkem katsunud, kui veeretasin ka kunagi mõned kuulid, mis siiani mul kuskil külmiku sahtlis istuvad. Ei köitnud see tegemine mind eriti, teiste asju vahin küll silmad punnis.
Ka meil oli täna voolimise päev, savi voolimise päev. Ise ma ei jõudnud miskit teha, segasin glasuure ja aitasin neid, kes abi vajasid. Aga õhtul, kui läksin ahju täitma, siis mõtlesin, et teen ikka ka miskit, saan ka päeva kirja. Tegin ehetele ripatseid, kui välja tulevad, siis kunagi blogis näeb.
On ikka tõesti kohe päris palju töntsakamaks vajunud, ju vist sõi vahepeal korralikult.
No nüüd vähemalt tead, milline oht võib üht saledat väga kena figuuri oodata.
Aga võibolla aitaks vahepeal külmkappi panek - seniks kuni teised asjad valmivad
hee, mulle juba ammu tundub, et see on üks ääretu potentsiaaliga materjal(id)-tehnika(d). ega ma ilmaaegu küsinud, kas sest saab kõike teha... mul mõte ärkas hoobilt üles, aga pole veel välja mõelnud, mida sellest koju teha saaks. igatahes loomingulisel minal sõrmed ja vaim sügelevad :)
Postita kommentaar