Istusin siis nagu tola köögis, kohvitass ees ja otsisin ajaviidet. Kohvimasina üks väga halb omadus - vajuta aga nuppu ja värske kohv niriseb tassi. Rumal tegu, eks ole. Ilma selle masinata oleksin küll targem olnud, et viimane asi, mida öisele unetule vaja oleks, on tass kohvi ja poleks viitsinud küll kohvi teha.
Hakata koristama? elamine juba nagu seapesa, tegelikult hullem, ma olen näinud seapesa, see hulga korralikum. Aga selline öine koristamine oleks kindlasti meeste poolt palju küsimusi tekitanud, ei tasu neid siiski ärevaks ajada.
Lugeda? Aga ma pole juba hulk aega ühtki uut raamatut ostnud. Siiski, siidiõpikud. Eks siis neid uuesti sirvima. Ise ennast väga targaks pidades, saan aru, et seda tarkust polegi eriti palju, aga kummastki õpikust polnud mingit tolku. Tekitasid ainult tahtmise järgmist kangatükki värviseks mäkerdama.
Näppe siidivarudesse lüües, leidsin veel ühe suure sallikupongi. Kas olen tõesti neid nii palju kokku ahnitsenud või nad ise tasapisi paljunevad, igatahes juba teine leid.
Kuna suurem jagu pruune toone otsas, siis segasin värvid ise, äh, pime nagu ma olen,köögi valgus ka nagu ta on, nägin tulemust õigete värvidega alles hommikul. Ei tulnudki kõige hullem, natuke oleks võinud vast heledam olla, aga võibolla ka mitte
Päike särab, peaks õue minema - kive toodi juurde, sortisin endale ka mõned omapärasemad. Aga ma ei suuda sundida end tegema midagi mida ei taha - sügis ei ole minu aeg ja nii ma siis molutan aega surnuks.
8 kommentaari:
need on ju lausa müstilised värvid. öö värvid. öö müstika.
Sall on jah jälle imekena. Aga rohkem liigutas mind see viimane lause. See pani nagu minu nõutuse paika, ilmselt ka mina olen sellesama pärast selline apaatne viimasel ajal.
Toompeale on salli kõige paremini iseloomustanud, polegi miskit lisada.
Ma ka juba 2 ööd unetu. Aga istun kohvitassi taga ja loen. Ma kohe ei saa selleta. Ja kui ma lugema hakkan, siis kaob igasugunegi uni. Et kõike ei saa endale koju osta, siis peaks järjest riiuleid juurde tegema, käin vast juba aasta raamatukogus. Pea hommikuni loen, siis veidi magan ja vaatan, mis edasi saab. Tänane põhitegevus on arvuti juures.
Ja aiatööd on ka minu jaoks lõppenud, eks kevadel peab niikuinii jälle alustama. Saab lihtsamalt kui üks kord vahele jääb:) See üks kord on terve sügisene kord. Hea, kui meeski tubli on. Ja naiste tööst ei jää ju enamasti mingit erilist märki maha. Juskui polekski teinud ja siis mõnikord ei teegi, sest varsti on jälle kõik endine.
Heh! Ma ju ükskord vist kirjutasingi, et sügis on minu jaoks rahunemise aeg. Ja ma nüüd rahunengi nagu Karlsson soovitas. Olen ja teen täpselt seda, mida tahan ja viitsi.
mulle piisas paarist uneta ööst mõned ööd tagasi. nüüd teen õhtul enne magamaminekut kolmveerandtunnise jalutustiiru (siukse tempoka) ja pärast kuum vann otsa. uni nagu karul.
a öösiti, kui und ei tule ja voodis väherdamisest siiber saab, siis vahel loen, aga enamasti ronin vanni. peale seda on uni karantiinitud :)
Ma ka pugesin selle prozektori eest peitu, mis aknast sisse kippus...õnneks jäin uuesti magama, ei taha mõeldagi, et peaks magamata tööle minema: 60km autoroolis, 8 tundi tööl, siis taas 60 km, ma ei peaks küll vastu
See pole siiski eriti öine, rohkem päikesekiirtes pirnipuu. Täna hommikuks olid ladvalehed seda punast tooni, mida ma poolhämaras pruuni pähe tilgutasin. Ei tea, kas jooksin ka liba ja värvisin pirnipuud või? :D
Aga see libahuntide öö veel pooleli, ainult taust tehtud. Päeval mitte ei olnud tahtmist töö lõpetamiseks siidi raamile tõmmata, ju siis töö pole päevavalguses tegemiseks, palistasin ainult ääred ära.
Sall on tõesti väga hästi välja tulnud ja sügist meenutab mitmel moel. Esimesena tuli silme ette kadaka sügisene looklev lillepeenar.
Sinu blogis oli vist see pilt ka.
Kui ma tööle ei pea hommikul minema, siis venitan ka oma päeva ikka kõvasti öösse. Siis on hea omaette nokitseda, enamus ehteidki on valminud öösel.
Postita kommentaar