Nii kaua kui end mäletan, on ikka meil hostad kasvanud, suurte puude all samblavaibas. Suured ja uhked, mitmekihilise seelikuga kastetilgahaldjad, kes hommiku saabudes peitu pugesid, jättes oma suured seelikud maha ja märgistades nad lillevartega, et järgmisel ööl jälle oma seelikud üles leiaks.Kõik meie koerad on sinihalli hosta lehekaussidest haldjate kastepiisku lakkunud, eks minagi lapsena ja ausõna, väga maitsev :)
Ega bernagi erand ole, hommikul esimese asjana lakutakse pooltelt lehtedelt piisad ja alles siis vaadatakse oma territoorium üle, et kas miskit pole vahepeal muutunud kuni ta norsates esikus ööd magas.
Teisel või kolmandal Piitri suvel, üürisid mu võõrustajad suvila Solnõtsnõi männimetsa alla, naabriks kõrge plangu taga vanem mees, keda peeti veidraks ja natuke isegi kardeti, sest paljud kohalikud uskusid teda nõia olevat. Minul keelati isegi plangu otsa ronimine ja naabraeda piilumine,aga see keeld just tekitaski uudishimu. Noh, plangu otsa ma ei roninud, sõnakuulelik laps nagu olin, ma ronisin männi oksale.Ja see, mida ma seal aias nägin, kukutas üllatusest mind oksalt alla - kogu aed oli "haldjaseelikuid" täis - üks ilusam kui teine. Ma oleksin vist aasta otsa vahtinud seal suu ammuli, praegugi vaataks, küll kinnisui, sest kui viimati Solnõtsnõis käisin, oli seal väga palju sääski.
See oli imeline - puud varjasid vastasplangu ja aed tundus lõputu, lõputult täis hostasid, mustikapõõsaid ja puuokstest ning -juurtest tehtud muinasjutulisi elukaid!
Mulle meeldivad hostad - soliidsed ja väärikad, distantsi hoidvad, aga leebed ja isetud, rahustavad.
Nad on vaikus ja heli.
Nad ongi kastepiisa haldjad!
5 kommentaari:
Tõesti väga sümpaatsed! Oskad ehk öelda, et mis on selle hosta nimi, mis teisel fotol?
Parimad lilled, mis ühes aias võivad olla
Hostad on tõesti fantastilised! Kahjuks paneb mu aia väiksus ja avatus lõunapäikesele piirid ette. Vbl ongi hea - muidu läheksin hulluks - hostahulluks :DD
Ilus jutt ja ilusad pildid. Kuidas sa teod eemal hoiad?
Teisel on natuke "nälginud" Emerald Tiara. Pole ka ime, eimesed õied ja kohe korraga selline suur kogus :)))
Tigudega olen ikka suures hädas, aga väga palju on abi nendest teograanulitest, mis mul kivipiirde kilele kivide vahele puistatud, ei ohusta taimi ega tigude sööjaid, vihmavesi ei pääse ka neile ligi. Sellepärast ma oma maasikad, salatid ja kurgid olengi maapinnast kõrgemale tõstnud ja ääred kile ja kividega ääristanud, peenral panid teod mu salati paari päevaga nahka. Praeguste vihmadega panevad pikki maid isegi kergkruusal ja liival. kasvumaja ümber olevate plaatide vahele mul tuhk pandud, eelmisel aastal hoidis kasvumaja tigudest vaba, aga nüüd ei pea märg tuhk neid eemal, igal hommikul nüüd "võimlemine" tomatite vahel :)
Postita kommentaar