esmaspäev, 13. juuli 2009

Kiirkompost... järg

Selliseks oli muutunud muruhake järgmiseks päevaks. kahjuks ei arvestanud tugevat vihmasadu ja ei katnud kompostitavat materjali mullaseguga piisavalt paksult või isegi oleks kilegi võinud peale panna - vihmavesi jahutas temperatuuri maha.
Nagu näha, alumine kiht muruhaket alles roheline ja "küpsema" pandud lillevarred olid ainult pruuniks tõmbunud. Panin juurde natuke rohimisjääke ja katsin kõik uuesti, seekord paksema kihiga juba varem komposteerunud jääkide mullaseguga, suurt kilet, millega vihma eest kaitsta, mul kodus ei ole.

Teiseks päevaks tõusis temperatuur üle 50 kraadi, vist liigniiskusest või oli muruhaket võrreldes lillevartega vähe, aga temperatuur jäigi 50-60 kraadi vahele ja hakkas kolmandal päeval langema. Kauem polnud mõtet seda hunnikut seista lasta, läheb hapnema.
Selline siis nägi välja see muruhakke- lillevarte lahtivõetuna eile, kolm päeva "laagerdunud". "Küpsemata" jäid osa alumises kihis olevad aediiriste lehtedest, siberi iiriste õievartest ja kärutäiest tulbivartest. Kui võrrelda (kõrval 1 suur kärutäis veel "töötlemata" rohelist rohimisjääki ja lillevarsi) muruhakkese pandud kogust sellega, mis järel (need pruunid varred), on seda võrdlemisi vähe ja viisin nad edasi komposteeruma kompostrisse, kattes selle mullakihiga, et äädikakärbsed ja muud sitikad ei saaks jaole.
Ülejäänud mass nägi vot selline tumepruun "pudru", mille segasin eelnevalt komposteeritud mullaseguse nn "toorkompostiga"
Ja see jääb siis paariks nädalaks järelvalmima, enne kui kõlbab peenrasse viia.

Selle umbes kuuajalise komposteerimise katsest võin siis niipalju öelda, et tasub seda kindlasti teha vaatamata lisatööle - suur kogus lõigatud lillevarsi, hekipügamise jääke ja umbrohujuuri (naadi ja orasheina) ja - seemneid, mis tavalisel suuremal jaolt läksid lõkkesse, pluss suur kogus muruhaket ja rohimisjääke, mis kompostrisse ei mahu ja pannes nad hunnikusse komposteeruma, lihtsalt hunnikus seistes kergesti hapnema ja haisema läheb ning peenrakõlbulikuks kompostiks alles aasta-paari pärast laguneb, saab "valmis" 3-4 nädalaga.

Vastuseks trummi küsimustele:
*komposteeritava materjali katmiseks ei pea olema savisegune pinnas - minul lihtsalt ei olnud muud, võib olla nii turvas- liiv või muld, aga kindlasti peab katma , sest muidu ainult muruhakke ülemine kiht ei kuumene vajaliku temperatuurini ja ... noh, saad sellise hapnenud-hallitanud ... midagi, mis ei ole just meeldiv ei lõhnalt ega... :)
Pealegi see kuumenenud mass segatuna mingi mineraalse ainesega (vähemalt pooleks) komposteerub edasi kiiremini, noh kui hakkad tegema, küll siis saad aru :)
* dolomiidijahu panen, sest mul on seda ja aastakümneid kasutan ning tean kasutamise kogust jatarvet, aga kindlasti sobib ka lubi või miski muu samatoimeline - st, mis neutraliseerib rohu happelisuse.
Tuhka lisan ka, aga juba valmis kompostile, sest niipalju kui olen aru saanud (kompostrisse lisades) ei soodusta puutuhk eriti komposteerimise kiirust, dolomiidijahu aga küll.
* esimene segamine kohe kui temperatuur hakkab langema (2-4 päev), teine umbes nädala pärast, riisudes välja suuremad kokkukleepunud muruhakkekänkrad, panen need uue niidetud muruhakke hunniku põhjaks. Ja vajadusel veel nädala takka ka kolmas kord.

Kogu protsess on teoreetiliselt sama nagu termokompostriga, ainult et mul seda ju enam ei ole ja nii ongi soojustatud kesta asemel komposteeritavale massile mullakate, teaduslikult väljatöötatud õhutuse asemel käteramm (segamine) ning termomeeter, kogu point ongi, et kiiresti, enne kui mass riknema hakkab, vajalik temperatuur saada (60-80 kraadi) mida saavutab just tänu muruhakkele (sellepärast tahan ka need lehed, varred jm. purustada) ja õhutada.
Sama komposteerumise aeg (umbes kuu) ja sama tulemus. Tööd muidugi võrreldes termokompostrit kasutades hulga rohkem kui ka hulga odavam (ma ikka veel ei raatsi suuremat Biolani osta, väiksemast pole tolku), aga on üks hea asi - komposti on hunnikust kergem kätte saada kui kompostri luugist õngitseda, sest on jääke (nt siberlaste ja päevaliiliate õievarred) mis tahavad kauem komposteeruda.

6 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Me oleme aastaid tagasi sedasi komposti teinud, tuli päris hästi välja. Aga tänavu panin kõik need suvised jäägid aukudesse. Võtsime pärna alt üles kiviplaadid ja sinna oli lihtsalt täidet vaja, raiskasime muidugi väärt kraami. Komposter on peaaegu täis ja enam eriti enne tühjendamist ei mahuta.
Ega tuhk eriliselt ju seda haput ei neutraliseerigi, ta rohkem rikastab seda massi mikroelementidega. Ph-meetriga kunagi mõõtsin. Nüüd enam ei saa. Kui meil enne maalekolimist vargad käisid, arvasid nad ka selle riistapuu endale vajaliku olevat:(

MUHEDIK ütles ...

Ma ikka pean siia tagasi tulema, sest olen hakanud oma vaimses tervises kahtlema, hallukad on tekkinud:) Või olen äkki päikesepiste saanud või hakkan muidu haigeks jääma:)

Lugesin just mingitest truupidest, siis pidin telefoniga rääkima, ise samal ajal mõeldes, et ah kui äge aiaosa sellest saaks, terve truubik(nagu linnak), et kui veel mõnda tõsta ja mõnda langetada. Juba hakkas mõte liikuma, et mis ja kuidas, aga sest pole kasu, mul pole ühtki sellist töötoa tagust, kust neid truupe välja võluda. Ja äkki on kõik truubid kuhugi kadunud, haihtunud:( No kas nägin avasilmi und või? Et isegi mõõdud olid olemas?
Haige, mis haige. Tuleb vist ruttu teki alla saada:) Ja just tahtsin tomateid ehtima minna:)

elfriide tramm ütles ...

nõnda. praegu himrkiire, aga veidi hiljem, ilmselt järgm nädala alguses tudeerin korralikult selle kompostivärgi ära ja hakkan kohe tegema. juba käisin küla pealt muruhaket kauplemas :D - mul endal niiduk multsheriga :)))

Hiline ütles ...

Happega reageerivad nii aluselised (nt. lubi, dolomiidijahu) kui ka leeliseline tuhk, reaktsiooni tulemusena vesi+soolad. Tuhk muidugi nõrk leelis ja tal ka miskit sellist, mis ärsib komposteerimiseks vajalikke bakterite tegevust. Tuhk ja dolomiit (paesõelmed ka head)tõesti rikastavad ka mineraalainetega, lubi neist kõige kiirem neutraliseerija, aga mineraalidevaesem.

Mind tegi jube laisaks rootslastelt kingiks saadud termokomposter, millel kahjuks katla vahetajad kesta kahjustasid, mille tulemusena rikuti õhu juurdepääsu süsteem ja enam kuumaks ei läinud.
Lillepeenraid tehes läks ka enamus (peale tülikate naadijuurte)nn allapanuks, nüüd pole kuhugile alla panna, isegi kuuseheki alla mitte :)))

Hiline ütles ...

Truubid kustutasin - jutt isegi pikk. Teen neist eraldi postituse kui nad aeda veetud, kuigi mees ütles, et nad hulga väiksema läbimõõduga, see mida mina nägin ja mõõtsin, olevat kaevurake ja tal neid vaja, mina ei saa ühtegi :(

MUHEDIK ütles ...

Kohe kergem sai:D