Ühel mu eelmisel aastal saadud siberi iirisel selline "plisseeritud leht.Tänu Muhedikule lõikasin täna lehekodariku juureni maha ja asusin luubi all asja lähemalt uurima. ega muud küll näha ei olnud kui natuke kellegi väljaheiteid, elusasi nad küll ei ole - nõelaga torkides lagunes mitmeks osaks laiali, see keegi leheplisseerija juba vist jalga lasnud.
Ega pole kerge neid tillukesi kribalaid pilti püüda, läbi suurendusklaasi ei taha fotokas üldse midagi jäädvustada.
Aga huvitavam leid oli sellest plisseeritud lehest südamikupoolsemal lehel - nimelt just juure juurest lõike kohal väike vaevutuntav paksend ja lehte lõhki lõigates siis sellised tegelsed lehe sees. Vot seda küll ei osanud arvata, sest leht ise paistis täitsa terve olevat (õnnestus ikka üks pilt ka läbi 15x suurendusklaasi teha)Aga ega see ja päevaliilia ussid sel aastal kõige hullemad kahjurid olegi, tähu pidevatele padukatele, jahedatele öödele ja leitsakutele, on mul tegu panna piir vohavatele seenhaigustele. Täna pritsisin kõik mittesöödava juba natuke karmimate vahenditega ja söödava kaaliumpermanganaadi lahuga. Vahepealsed kuivad suved on mind natuke laisaks ja lohakaks teinud :(
5 kommentaari:
Jah, see on trips. Tegelikult ega ta selles mõttes väga hull kahjur pole, et segaks õitsemist või, et hukutaks kogu taime. Aga kuna ta toitub lehemahlast, siis pikapeale jääb taim kängu ega paljune nii nagu peab. Aitabki selliste lehtede hävitamine, sest taimesiseste mürkide mõju on veel hullem kui see pahalane tekitada jõuabki. Pindmised kontaktmürgid aga niikuinii ei aita. Proovi seda küüslaugu-sibulaveega kastmist, seda ju ka taim imab ja võibolla neile satikatale see siis ei meeldi. Usun, et ta tuli Su aeda koos istutusmaterjaliga ja teised sordid veel tabandunud ei ole.
Mul veel seenhaiguste massilist levikut pole, üksikud lehed korjasin ja põletasin, vaatan, mis edasi juhtub.
Mul rooste, kuigi tänu rapsipõllule üle tee on ka hulgim maakirpe, kes ka lehtedele auke, mille ääred pruunistuvad, tekitavad. taimsed vahendid on aga pikatoimelised ja sagedased vihmad nullivad kõik pritsimised. Täna ajasin koerad tuppa ja tegin suurema jao aiast topaasiga. Mul ju jõgi ja sealt ka jahedad udud varakult juba pea igal ööl. tavaliselt ikka augusti lõpul, aga et juba juuli keskel... nagu ei mäletagi, et sellises ulatuses oleks kunagi olnud, aga eks ise ka süüdi, esimesed tundemärgid jäid kaskede "lennukite" massilise lennu aega.
Tead, Sa kohe sunnid mind plaaniväliselt igasugu kirjanduses tuhnima:) Tavaliselt teen seda siis, kui mul endal siin mingi häda lahti läheb.
Lugesin prof.Rodionenko raamatust "Irisõ" iiristekahjurite kohta ja ta kirjutab, et niisketel jahedatel suvedel kahjustuvad Leningradis (raamat 1988) siberi iirised 60-80% ulatuses . Ja tema piltide järgi on võimalik ka sovka ozimaja (ei oska tõlkida) Agrotis segetum või Helotropha leucostigma´ga. Kõigi kolme kahjuri - üks neist trips (taeniothrips simplex) kahjustused on sarnased. Kahjurid elavad päeval mullas ja närivad lehti just alusel, sealt kust sinagi nad leidsid. Taimi peaks pritsima 2 x veg.perioodi algul 5-7 päevaste vahedega 10% karbofossiga (siis muud polnud) ja kindlasti on vaja pritsida sügavalt kobestades mullapind. ka soovitab ta mulda segada üht granuleeritud mürki (5% diazinon´i) Ma ei tea, kas säärase toimeainega mürki praegu liigub, aga järsku proovida seda universaalset pulbrit, mis tapab sipelgaid ja muid satikaid. Kui mulda puhtaks ei saa, levivad nad metsiku kiirusega.
Vast on mu kirjutisest abi.
Oi, aitäh abi eest! Mina muudkui klatsin külalistega ilmaelu, ega viitsi ise infot otsida, vähemalt see hea, et nüüd abilisi juures - me leidsime veel mõnel taimel neid satikaid, veel väiksed,ainult luubiga näha, aga ikkagi. Mul nüüd mullakoorijad olemas, uus muld läbikuumutatud, sipelgapulber ka sisse segatud (eelmisel aastal inglismaalt ostetutel olid kõigil pahalased küljes ja talle soovitatigi mulda seda pulbrit segada) ja kooritud muld läheb komposti termotöötlusse, seal täna temperatuur 86 kraadi, usun, et paar päeva sellisel temperatuuril peaks satikatele "hästi" mõjuma :)))
:D
Võta heaks!
Väga raske on otsida, kui ei tea, mida otsid. Pane otsingusse nt. päevaliiliakahjurid. Muhvigi ei leia. Mina teadsin, mida ja kust leian, seepärast ei olnud see väga raske. Ja kui nüüd on ladinakeelne nimi olemas, saab igaüks ise otsida, milline on selle või tolle putlase elutsükkel.
Ja mulle nii väga meeldib üks G.Naani mõttetera "rumal on rumal olla" Mitte, et ma peaksin nii hirmus tark olema, aga uudishimu ajab mind alati enamvähem üdini probleemist teada saama:) Ja kui tean, siis ikka jagan, mis ma üksipäini selle teadmisega peale hakkan.
Aga näed, mälu hakkab vist alt vedama, lugesin selle raamatu ju tookord läbi, aga kõik enam meeles polnud, aga oleks ju võinud olla:)
Meile hiilib juba jupp aega äike ja nüüd on ta varsti täitsa olemas. Pean siit arvuti juurest kaduma:)
Postita kommentaar