Mul läks esimene seemik õitsema!!!
Sorditu, seeme saadud saksamaalt, "ema" oli (kahjuks ei ole pilti panna, , jäin kogu pildivarust ilma kui arvuti mul nässu aeti) lillakasroosa lihtõieline ja südamikus kollastele tolmukatele lisaks tumelillad kroonlehed. 2002. a. külvatud.
6 kommentaari:
Ilus lapsuke!
See tõesti uhkustamist väärt!!
Mitu aastat kulus seemnest esimese õieni?
Ilus, õrn- nagu pojeng peab olema. Uhkustamist väärt!
Eks järgmisel aastal on näha, kas ta jääb samasuguseks või muutub veidi.
Seda enam, et ma võtsin veel õitseva puhma küljest suuremate seemnekupardega varre, mida siis pea kuu aega hoidsin vaasis. Koju tulles lasin niisama kuivada oktoobrini ja 11-st natu pruunikast seemnest tärkas alles 2007- ndal 2taimekest!!!
Oh, ma olin juba siis paras õnnejunn! Ja see õieke ikka täitsa ootamatu, ma ainult vaatasin, kas mu 7 seemikut talve üle elanud ja ega suurt tähelepanu, peale rohimise jne, ei pööranud. Alles pilte tehes avastasin, et hallis puhmas valgete lilletuttide asemel miskit roosat - õienupuke oli teise lillepuhmasse end peitnud :))) Hästi ei taha uskuda, et "ema" moodi tuleb - tolmeldajaid ikka igasuguseid hulgim, selles aias pea minu aia suurune plats pojenge täis, kahjuks pea kõik täidisõielised. Pakiga saadud juuremugula aga pistis vesirott nahka :( Sorti ei tea, see daam ei tundnud sordinimede vastu huvi.
Egas mingi sordi seemik ju niikuinii ei sarnane emaga, tead seda ju isegi, et siis My Rose? Katsu hääldada:)
Uhke värk. Need aedniku rõõmud on sellised...siseringi rõõmud. Ma vahest siin ka mõnele möödaminevale naabrile õhinal seletan, et näe, see hakkas mul õitsema või näe, see tuli ikka üles...nemad vaatavad seda kribalat ja kehitavad õlgu, moepärast heal juhul kiidavad takka. :oP Imetlema hakkavad alles siis, kui asi juba iidvana ja võimas, et mööda vaadata ei õnnestu. :oD
Postita kommentaar