teisipäev, 13. aprill 2010

Miks mesi?

Eh, Trumm, tead, ega sellest mee kasutamisest olegi suurt midagi pajatada.
Ja kui aus olla, siis enamus aiaproffe on mind välja naernud ja mitteenamus lihtsalt viisakusest vait olnud. Ja osake ka heaks kiitnud (seda siis suurel laial endisel kodumaal, siinse rahva mõistes olen väga irratsionaalne selle mõiste kõige laiemas mõttes :DDD)
Aga see, et ma ikka mett taime kasvustimulaatorina kasutan, on süüdi minu neetud iseloom, ülearu loetud kõiksugu raamatud ja pidevalt kõike analüüsiv aju, mis sageli tuustib mu ajusoppides fakte korjates ja annab mulle igasugu totakaid ideid.
Kõik, kes on lugenud aiaraamatuid alates... kuni isegi veel eelmise sajandi 80-teni, soovitati paljasjuursed (viljapuu) istikud kasta enne istututamist virtsalahusesse nii ja niipalju lisades savi. Lehma mul pole ja nii ei ole mul ka virtsa, pealegi ta ju haiseb ka veel :( Aga neid paljasjuurseid ju istutada oli vaja. Hulgim, ja mitte ainult viljapuid.
Ja siin tuli mängu minu vist juba emapiimaga saadud iseloomujoon, et mitte ükski "õige" ei ole õige ja ükski "vale" pole vale kui sa seda ise ei kinnita või ei lükka ümber.
Teiste tõestatud tõed on nende tõed, mina tõestasin vastupidist ja leidsin enda tõe.
Mesi sisaldab ju peaaegu tervet Mendelejevi tabelit ja kui inimesed sajandeid kasutanud, miks mitte proovida... ja minul see meevann juurtele on alati väga hästi toiminud. Ja ega ainult mesi ole minu "aiaapteegis" ainus "imeravim", kasutan ka küüslaugu, taruvaigu, punase päevakübara jm. tinktuure ja leotisi.

Enda retsepte kõigi ja kõige kohta ei anna, sest esiteks kubisevad kõik aiaraamatud juba kellegi poolt tõestatud vahenditest ja meetoditest iga vähegi taimedel esinevate probleemidega võitlemise kohta, ja teiseks - kui tegeled taimedega, siis saad aru, et peale nende kasutatavate vahendite saavad taimed veel midagi, mida annab iga inimene ainuisikuliselt, ja see on see, mis paneb mõnel ka kõige vasturääkivamad meetodid toimima.

Taimed on elusorganismid ja meie meeleolud ja suhtumine ümbritsevasse võivad nende kasvu ergutada isegi kui teeme midagi natuke valesti ja võivad tappa kui teeme ka kõik õigesti.

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Sul on õigus, kõige olulisem on see, mida inimene ise suudab taimele pakkuda.

Mis nüüd meesse puutub, siis ta on üks suur biostimulaator ja oma kleepuvuse tõttu seob endasse nii habrastele juurtele vajalikku niiskust kui turgutab neid endas sisalduvate mikroelementidega. Kõigele eellloetletud vahenditele lisaks olen ma kasutanud mõne haige puu või eriti iiriserisoomi kuivatamiseks ka kaneelipulbrit. Ei oskagi öelda, mis seal just head on, aga toimib. Aediiriste ravis kui ei lõikunud veel neid vanu risoomijuppe välja, olen kasutanud ka tetratsükliini pulbriks tambituna, aga siis oli eelnevalt laboris tehtud antibiotsi tundlikkuse proov:)
Tegelikult peaks vist ka aaloet ja kalanhoed proovima mee asemel, aga siis oleks vaja lisada vist ka mingit siduvamat-püsivamat ainet - kasvõi mett näiteks:DDD

Ja kõige sagedamini aitavad head sõnad või peaaegu palved, eriti sel puhul kui oled ise mingi sajandi totrusega hakkama saanud:)

Hiline ütles ...

Aaloet meie peres pole kunagi kasutatud, vanaema ütles, et tihtipeale aaloe hoopis pikendab paranemist. Kalanhoed aga küll, ja ohtralt - see on see väikeste laste puhul "kohustuslik" - esmaabi iga pisitrauma puhul. Ja Sul õigus, et meega, isegi pisihaavandite desifitseerimiseks ja kiiremaks raviks segati kalanhoemahlasse tibake mett, olin ise hüperaktiivne laps ja ega mu pojadki just kukupaid olnud :)
Kahjuks laiskus pole lubanud seda võrratut taime enam köögiaknale kasvama tuua.
Kaneel on ka tugeva bakterite tegevust pärssiva toimega. Olen korra (no ei olnud muid vahendeid kodus) kasutanud kui pojengi õietuttudele tuli mingi valge vatitaoline asi triipudena peale, lillaveega pesin "vati" maha ja kaneelipulbrit (märjale, et kleepuks külge) peale, et sipelgad ei sibaks ja oma jalgadega edasi ei kannaks, mis iganes see "vatt" ka ei olnud.

A´mul täna Suur Looderdamise Päev, võtan päikest ja vahin taevast - mees tõi selle aiakiige välja :D
Kahjuks pole kohvetassi kuhugile panna, pean ruttu tegema lauakese enne kui üks ilus puupakk halgudeks lõhutakse.

elfriide tramm ütles ...

seda, et inime ise oma energia ja olemusega taimi mõjutab, ma tean. ja mitte ainult taimi, seesama kehtib ka inimsuhtluses... seda ma tundsin juba lapsena, kui ma ntx aru ei saanud, miks täiskasvanud ütlevad üht, kui nad ometi mõtlevad teist :))

aga siiski - head ja lihtsad nipid on siiski teretulnud. selle su küüslauguleotise ja lillavee olen ma ka kõrva taha pannud. ja tuha.. sest ntx ma võin ju ülimalt heade mõtete ja kõigega oma taimed niisama kivi peale jätta... ja vaatamata mu headele mõtetele ja olemusele siiski ei ela nad seal :). nii et peab ikka miskid head tingimused neile ka looma. ma vähemalt arvan praegu nii :)

Hiline ütles ...

Kas just energia, pigem on see mõistmine (tajumine), mida taimed tahavad, alateadvuse tasandil, ilma, et peaksid mõtlema, mida teha. Muidugi on selleks vaja kas põlvkondade kogemusi, mida minul küll polnud (vaevalt mu esiemad mullas songisid, peale paari potilille vast, vanaemagi hakkas taimi alles vanas eas kasvatama) või tohutu lugemisega omandatud teadmistepagas ja inimestega lävides nähtu-kuuldu mällu salvestamine.
Sellepärast ma ei saagi anda retsepte, et ma isegi ka neid täpselt ei tea, lihtsalt kui on vaja tegutseda ja kui pole käepärast saada neid õigeid vahendeid, tegutsen lihtsalt käepärastega "autopiloodil". Ja vot see "autopiloot" ei lasegi mul ka taime istutada kivile kui see taim pole loodud kivil kasvama, kuigi vahel ka eksib ja "käseb" rajada peenraid, kus lillede ellujäämise nimel pean pidama lootusetut sõda muttidega :)
Aga, selle, et inimesed räägivad üht ja teevad ja mõtlevad hoopis teist, puutusin kokku alles alates koolis käimisest, kodused rääkisid pigem vähe kui "valesti". Teod ja mõtted annavad paremini mõista inimloomust, sõnadele ma tihtipeale ei omanda tähendust.

Aga märksõnad on Sul nüüd teada ja las teadvus tegutseb edasi ja annab vajaliku käsu näppudele tegutsemiseks

elfriide tramm ütles ...

:)

jah. eks ma nõnda olen teinud ka :). kuigi endiselt arvan, et teiste kogemuste kuulamine/lugemine tuleb kasuks.

energia selles mõttes, et kõik siin ilmas on mu jaoks energia. on ta siis tahke ja materiaalne või veidi teises vormis (mõtted), vahet sisuliselt ei ole - just seda tajudki. a see on kokku juba hoopis teine teema.